Sügis on tänamise aeg
Tibusid loetakse ikka sügisel. Iga aasta on see värvikirev aeg sisustatud mitmete tänuüritustega.
Hiljuti käisin ajakirjanikuna neist kahel. Esimeses neist tunnustati maakonna parimaid õpetajaid. Tänamise enda osa oli võrdlemisi igav, vähemalt minu jaoks. Ainus selline naljakam hetk saabus, kui tänati kahte kooli juhatajat, kellest üks vaatas siis teist pika pilguga ja küsis, et kas nemad, kaks meesterahvast, peavad nüüd koos pildile ka minema. Läksidki koos.
Palju põnevam osa oli C-Jam´i kontsert. Ma teadsin küll, et selline muusikaline kooslus eksisteerib, kuid ma ei olnud kunagi nende muusikat teadlikult kuulanud. Ja see meeldis mulle. Mulle üldse meeldib, kui klassikalistel pillidel, klassikalises võtmes tehakse tänapäevaseid popplugusid. Ühel hetkel jäin küll mõtlema, et kui näiteks Mozart ja Bach juhtuksid seda kuulama, mida nemad küll sellisest muusikatöötlusest arvaksid.
C-Jam´i poisid ei ole suu peale kukkunud, nii et lugude vahepeal sai ikka natuke naerda ka, kuid kahjuks ei kirjutanud ma neid tekste üles. Meelde jäi vaid see, et kuigi nad kõik õpetajad pole, on neil olnud võimalus laagrites tšellomängu õpetada. Ja see on end ära tasunud, kuna lennujaamas olles sattus kontrollijaks üks nende endine õpilane, kes neid läbi ei otsinud.
Pärast kontserdit oli muidugi kaetud laud rohkete snäkkide ja rohke veiniga. Lahkudes jagati uksel roose, kuid rõõm sellest jäi suht üürikeseks, kuna väljas sadas vihma. Ilmateade ei lubanud selleks päevaks sademeid, nii et olin kõju jõudes natukene nagu vettekukkunud kassipoeg.
Juba mitmendat suve on lapsi lugema meelitatud suvelugemise programmiga ja taaskord on sügis see aeg, kui raamatukoguhoidjad tublimaid lugejaid tänavad. Eelmine aasta juhtus selle tänuüritusega nii, et see läks kuidagi meist kogemata mööda ja sai kirjutatud asjast tagantjärgi. Sel korral olin kenasti kohal. Tänamise osa oli jällegi võrdlemisi igav. Sellised hetked on ilmselt põnevad vaid tänatava ja tema lähedaste jaoks. Jällegi oli põnevam osa esinemiste pool, kuigi Ariadne ja tema kutt on mulle suhteliselt võõrad näod. Ainult Eesti Laulult oli Ariadne üks lugu tuttav. Huvitav oli küll näha, kuidas pärast lapsed neilt küsimusi küsisid. Näiteks, et kuna nad abielluvad. Pulmad aga teatavasti on kallid, nii et noortel on see plaan küll, kuid kunagi tulevikus.
Viimased nädal aega on olnud meil probleeme elektrikatkestustega ja sel tänuüritusel juhtus see esimest korda. Õnneks see küll ühtegi esinemist ei seganud, enne teist esinejat otsustati hoopis kooki süüa. Pea 200-le lapsele oli tellitud kolm kooki, mis läksid kui soe sai. Muidu oli kook tõeliselt hea, kuid kuna ma martsipani ei armasta, siis see pealmine kiht läks suht sunniviisiliselt alla.
Teiseks esinejaks oli improteater Ruut10, mis on küll tõesti naljakas, kuid minu jaoks on siiski parim ja ainuõige improteater Impeerium. Leidsin aga lugu kirjutades Ruut10-ne blogi ja salvestasin selle ära, kuna tundub, et sealt võib saada ideesid ka eluks väljapoole improteatri lava.
Hiljuti käisin ajakirjanikuna neist kahel. Esimeses neist tunnustati maakonna parimaid õpetajaid. Tänamise enda osa oli võrdlemisi igav, vähemalt minu jaoks. Ainus selline naljakam hetk saabus, kui tänati kahte kooli juhatajat, kellest üks vaatas siis teist pika pilguga ja küsis, et kas nemad, kaks meesterahvast, peavad nüüd koos pildile ka minema. Läksidki koos.
Palju põnevam osa oli C-Jam´i kontsert. Ma teadsin küll, et selline muusikaline kooslus eksisteerib, kuid ma ei olnud kunagi nende muusikat teadlikult kuulanud. Ja see meeldis mulle. Mulle üldse meeldib, kui klassikalistel pillidel, klassikalises võtmes tehakse tänapäevaseid popplugusid. Ühel hetkel jäin küll mõtlema, et kui näiteks Mozart ja Bach juhtuksid seda kuulama, mida nemad küll sellisest muusikatöötlusest arvaksid.
C-Jam´i poisid ei ole suu peale kukkunud, nii et lugude vahepeal sai ikka natuke naerda ka, kuid kahjuks ei kirjutanud ma neid tekste üles. Meelde jäi vaid see, et kuigi nad kõik õpetajad pole, on neil olnud võimalus laagrites tšellomängu õpetada. Ja see on end ära tasunud, kuna lennujaamas olles sattus kontrollijaks üks nende endine õpilane, kes neid läbi ei otsinud.
Pärast kontserdit oli muidugi kaetud laud rohkete snäkkide ja rohke veiniga. Lahkudes jagati uksel roose, kuid rõõm sellest jäi suht üürikeseks, kuna väljas sadas vihma. Ilmateade ei lubanud selleks päevaks sademeid, nii et olin kõju jõudes natukene nagu vettekukkunud kassipoeg.
Juba mitmendat suve on lapsi lugema meelitatud suvelugemise programmiga ja taaskord on sügis see aeg, kui raamatukoguhoidjad tublimaid lugejaid tänavad. Eelmine aasta juhtus selle tänuüritusega nii, et see läks kuidagi meist kogemata mööda ja sai kirjutatud asjast tagantjärgi. Sel korral olin kenasti kohal. Tänamise osa oli jällegi võrdlemisi igav. Sellised hetked on ilmselt põnevad vaid tänatava ja tema lähedaste jaoks. Jällegi oli põnevam osa esinemiste pool, kuigi Ariadne ja tema kutt on mulle suhteliselt võõrad näod. Ainult Eesti Laulult oli Ariadne üks lugu tuttav. Huvitav oli küll näha, kuidas pärast lapsed neilt küsimusi küsisid. Näiteks, et kuna nad abielluvad. Pulmad aga teatavasti on kallid, nii et noortel on see plaan küll, kuid kunagi tulevikus.
Viimased nädal aega on olnud meil probleeme elektrikatkestustega ja sel tänuüritusel juhtus see esimest korda. Õnneks see küll ühtegi esinemist ei seganud, enne teist esinejat otsustati hoopis kooki süüa. Pea 200-le lapsele oli tellitud kolm kooki, mis läksid kui soe sai. Muidu oli kook tõeliselt hea, kuid kuna ma martsipani ei armasta, siis see pealmine kiht läks suht sunniviisiliselt alla.
Teiseks esinejaks oli improteater Ruut10, mis on küll tõesti naljakas, kuid minu jaoks on siiski parim ja ainuõige improteater Impeerium. Leidsin aga lugu kirjutades Ruut10-ne blogi ja salvestasin selle ära, kuna tundub, et sealt võib saada ideesid ka eluks väljapoole improteatri lava.
Kommentaarid
Postita kommentaar